Keskmise küpsemisega sort. Periood tõusmetest kuni juurikate koristamiseni 120-130 päeva. Suured viljad, kaaluga kuni 500 g. Viljaliha valge, õrn. Head maitseomadused, säilib hästi.
1 gramm = 1800-2500 seemet. Optimaalne idanemise temperatuur +20+22°C.
Juurseller - Apium graveolens var. rapaceum (sugukond Sarikalised).
Kasvunõuded: seller on üsna nõudlik taim. Ta ei kasva liivastel, põuakartlikel muldadel. Optimaalne on keskmise raskusega huumusrikas muld. Nõuded soojuse suhtes pole olulised. Koht peab olema üldiselt tuultele avatud, kuna see takistab kärbsekahjustusi. Põhimõtteliselt soodustab selleri kasvu niiske suvi vastupidiselt kuivale ja selgele.
Külv: kuna kasvuaeg on pikk, siis vajab juurseller varast kasvatamist klaasi all. Juba märtsi alguses, kõige hiljem lõpus, tehakse külv istikukastidesse, mis on paigutatud kas aknalauale või kasvuhoonesse. Idanemistemperatuur +15+20°С. Seemned on väga peenikesed, neid ei või tihedalt külvata. Suruge seemned peopesaga mulda, kuid seemnetele mulda peale ei puistata. Pikeerida on vaja 1-2 korda. Paremini edenevad noored taimed pottides. Kasvatamisel võib temperatuur olla +15°С. Tugevad temperatuuri kõikumised võivad stimuleerida edaspidist külgvõrsete kasvu.
Istutamine: istutada ei saa enne mai lõppu, kuna seller on tundlik külma suhtes. Kui siiski istutada mai keskel, tuleks kasutada kilekatteid. Peenral peavad taimed kasvama võrdlemisi kõrgeks – see on juurika moodustumise pant. Taimede vahekaugus reas – 40 cm, ridade vahe sama.
Väetamine: sügisel mulda antud sõnnik on suurepärane põhiväetis. Veel parem on koos teiste jäätmetega komposteeritud sõnnik. Selline kompost on ideaalne selleri kasvatamiseks. Kui väetada mulda kevadel, siis on eelistatud orgaanilised väetised. Suur kaaliumivajadus rahuldatakse puutuha andmisega. Soodsalt mõjub arengule ka dolomiidijahu lisamine ja väikestes kogustes lubi. Suvel antakse veel üks annus orgaanilist väetist. Järgmisteks annusteks sobib juba nõgesemass. Väetisi ei tohi kurjasti kasutada, kuna lämmastikuliig lühendab säilivusaega ja mõjub negatiivselt ka maitsele.
Hooldus: et juurikad normaalselt moodustuksid, peab muld olema piisavalt niiske, seepärast tuleb õigeaegselt kasta. Lehti ei maksa enneaegselt eemaldada, kuna on taimele vajalikud päikeseenergia akumuleerimiseks ja ainevahetusprotsessiks. Kogu kasvuperioodil on vaja maad kobestada. Kui multðite, siis vaadake, et juurikas jääks vabaks.
Saagi koristamine: istutamisest kuni valmimiseni kulub minimaalselt 4 kuud. Niisiis, saab reaalselt saaki alles oktoobri keskel. Juurikaid ei maksa liiga vara korjata, kuna jätkavad kasvamist veel hilja sügiselgi. Miinuskraadide puhul katke taimed kilega, kuna seller talub nõrka külma. Juurikad säilivad jahedas keldris hästi.
Bioloogiline kaitse: valida haigustele vastupidavad sordid. Mida suurem taimede vahekaugus, seda väiksem haiguste oht. Kärbsekahjustuse vastu aitab selleri kasvatamine koos sibulaga või spetsiaalne võrk. Kasvuperioodi alguses võivad lehtedele ilmuda lehetäid, keda on kerge veega maha uhtuda.
Loe rohkem Seemnemaailma lugemissaalis: "Mitmekülgne seller".
Eng.: Celeriac. Suom.: Mukulaselleri. Sven.: Rotselleri. Bot.: Apium graveolens var. rapaceum.
Täiskasvanud taimed taluvad temperatuuri alanemist kuni -5° C. Noored taimed on öökülmade ja pikemaajaliste jahenemiste suhtes tundlikumad.
Seller on mullaniiskuse suhtes nõudlik.
Taimede istutamisel tasuks jälgida, et tipupung ei satuks mulla alla. Esimene väetamine (sõnnikuleotisega 1:5) tehakse 10 - 15 päeva pärast istutamist, teine - lehtede intensiivse kasvu ajal, kolmas - juurviljade moodustumise ajal.
Koristamisel puhastatakse juured koheselt mullast, lehestik lõigatakse ära, jättes alles vaid paar noort lehte.